Olenevalt elektripaigaldise liigist tuleb kontrollida piksekaitset:
Piksekaitsesüsteeme, mida kasutatakse ehitistes, kus oht tuleneb plahvatusohtlikest materjalidest, peab visuaalselt kontrollima iga 6 kuu tagant. Paigaldise elektrilised katsetused tuleb teha kord aastas. Igaaastase katsetamise kava vastuvõetavaks erandiks võib olla katsete sooritamine 14…15 kuuliste vahemikega, kui seda loetakse eelistatuks seetõttu, et nii mõõdetakse maandustakistust eri aastaaegadel ning saadakse infot selle sesoonsete muutuste kohta.
Piksekaitsesusteemi kontrolli info päästeametilt:
https://www.rescue.ee/files/2018-10/piksekaitses-steemi-kontroll-15.06.2015.pdf?5aa7f2e5ea
Pikselöök, välgu toime
Maapinda tabades võib pikselöök põhjustada purustusi ja tulekahjusid ning ohustab elusolendeid. Pikselöögist tabatud puudes aurustub vesi momentaalselt, purustades sageli need suurteks tükkideks. Pikselöögi sähvatusele järgnev lööklaine, mis tekkib välgu kuumusest plahvatuslikult paisuvast õhust ja magnetväljast, põhjustab müristamise. Müristavat heli tekitab ka välgu kanalis moodustuv paukgaas.
Pikselöögist hoidumine, abinõud
Hoiduda tuleks kõrgete puude lähedusest lagedal väljal. Eriti ohtlikud on lehtpuud nende suure veesisalduse tõttu. Koduste elektriseadmete rikkumiseks ei pea pikne tabama maja, piisab, kui pikne lööb õhuliinidesse, ja tekkinud pingekõikumine kahjustab teie koduelektroonika täielikult. Vara kaitseks äikese eest tuleb paigaldada vastavad piksekaitsesüsteemid.
Pikseaitse vahendid ja lahendused
Äikest ei saa ära hoida, aga saab pikslööki suunata mujale paigaldades piksekaitsesüsteemid, et tekiks võimalikult vähe kahjustusi. Kõik majad, hooned, laod ja tehased on erinevad. Pinnasest sõltub maandustakistus, mis ei tohi ületada 10 Ω.
Ehitisele ja selle osale esitatavad tuleohutusnõuded
§37. Piksekaitse
(1) Piksekaitsena käsitatakse käesoleva määruse tähenduses tulekahju vältimiseks ehitisse paigaldatud pikse otsetabamuse ja sekundaarilmingu ning maapealsete metallist piksekaitse tehnosüsteemide kaudu ehitisse siseneva või seal tekkiva elektrilise potentsiaali kuhjumise eest kaitsvat seadet.
(2) Piksekaitse peab olema:
1) I, II, IV, V ja VI kasutusviisiga hoonetes, mille kõrgeim ehitise osa ulatub ümbruskonna hoonestusest enam kui 15 m kõrgemale, kusjuures selline ehitis ei asu naaberehitiste piksekaitse tsoonis;
2) TP2- ja TP3-klassi kuuluvates II ja IV kasutusviisiga hoonetes, kusjuures piksekaitse olemasolu kohustus ei sõltu ehitise kõrgusest;
3) III kasutusviisiga hoonetes, kusjuures piksekaitse olemasolu kohustus ei sõltu ehitise tulepüsivusest ega kõrgusest;
4) VI kasutusviisiga hoonetes, milles toimub tuleohtlik või tule- ja plahvatusohtlik tootmisprotsess või säilitatakse vastava klassiga materjale, kusjuures piksekaitse olemasolu kohustus ei sõltu ehitise kõrgusest;
5) lahtistes IV kasutusviisiga ehitistes;
6) piksekaitse peab olema kui loomakasvatus hoonetes on enam kui 100 looma.
OLEMASOLEVATE HOONETE PIKSEKAITSE KORRASHOID
Piksekaitsesüsteemi peab hooldama regulaarselt selleks, et ta täidaks jätkuvalt neid nõudeid, milleks piksekaitse oli algselt projekteeritud. Lähtudes ehitisele omistatud piksekaitse klassist peab piksekaitsesüsteemi projektis olema kindlaks määratud, lisaks kontrolli perioodsusele, ka piksekaitse hoolduse vajalik perioodsus. Standard EVS-EN 62305-3 [3] nõuab, et võimu organid ning piksekaitsesüsteemi projekteerija või piksekaitse paigaldaja, koostöös ehitise omaniku või tema esindajaga, peavad kehtestama piksekaitse kontrolli ja hoolduse kavad. Mõlemad kavad peavad olema omavahel kooskõlastatud.
Kui piksekaitsega kaitstavat ehitist või tema sisse seadet on modifitseeritud või, kui muutub ehitise kasutamise eesmärk, võib osutuda vajalikuks piksekaitsesüsteemi modifitseerimine. Kui piksekaitse kontrollimise tulemusena selgub, et remont tööd on vajalikud siis tuleb need remonttööd teha viivitamatult ja mitte oodata järgmist plaanilist hooldust.
1.1 Piksekaitse süsteemide hoolduse protseduur
Piksekaitse hooldetöid tuleb teha piksekaitse projektis sätestatud perioodist sagedamini
kui ilmastikust ja keskkonnast tingituna on piksekaitsesüsteemi seisukord halvenenud või kui esinevad välgu poolt põhjustatud vigastused. Piksekaitsesüsteemi hoolduse protseduurid peaksid olema ehitise üldise hoolduse kava osaks. Piksekaitse hoolduskava peab sisaldama loetelu plaanikohastest protseduuridest selliselt, et ta oleks nõuetekohaselt kasutatav kontroll nimekirjana ja, et teatud hooldus ja kontrolliprotseduure tehtaks reeglipäraselt nii, et oleks võimalik võrrelda praegusi ja eelmisi kontroll tulemusi.
Piksekaitse hoolduskava ei erine oluliselt kontrolli kavast. See peab sisaldama järgmisi osi:
– piksekaitsesüsteemi kõigi juhtide ja komponentide kontroll
– piksekaitsesüsteemi elektrilise katkematuse kontroll
– maandurite süsteemi maandustakistuse mõõtmine
– liigpingekaitseseadmete kontroll
– piksekaitse komponentide ja juhtide kinnituste üle vaatamine ja järelpingutamine
– vajaduse korral piksekaitse elementide korrosioonikaitse
– piksekaitse kontrollimine veendumaks, et piksekaitsesüsteemi efektiivsus ei ole pärast ehitise, või ehitises paikneva seadmestiku, laiendamist või muutmist vähenenud.
– kontrollitud dokumentatsiooni
– väljastatud piksekaitse kontrolli akti